Paljude ettevõtete raamatupidajatel on hetkel ilmselgelt aasta kõige kiirem aeg, sest kohe saab ümber majandusaastaaruande esitamise tähtaeg. Loodetavasti avaneb peale aruande esitamist võimalus sellele ka viiv peale heita. Aeg-ajalt tekib olukordi, kust aruandest vastu vaatav on aga pigem pettumust valmistav. Kuigi käibe real on korralik tulemus ning numbrid aastaga kenasti kasvanud, siis olukord kasumireal või pangakontol on napp ning ka dividendide maksmine tuleb tõenäoliselt edasi lükata.
„Majandusaasta aruanne sisaldab väga mitmesugust infot ning selgema ja ülevaatlikuma pildi saamiseks ei peaks piirduma pelgalt kasumiaruandega. Väga oluline aruanne, mis tihti teenimatult vähe tähelepanu saab, on hoopiski rahavoogude aruanne. Viimane näitab ära, kas ja kuidas saab ettevõtja hakkama oma igapäevase raha juhtimisega ehk palju luuakse raha põhitegevusest, palju investeeritakse ja palju kulub raha finantseerimisele. Praktikas on probleemiks ebapiisav kogemus aruannete lugemisel ning eelkõige just tõlgendamisel ehk põhjus-tagajärg seoste tuvastamisel. Tegelikkuses annab rahavoogude aruanne esmase vastuse paljudele põletavatele küsimustele, sh kuhu kadus raha,“ ütleb CFO Advisor tegevjuht Imre Noorkikas.
Kuidas on siis võimalik, et terve aasta on tublisti tööd tehtud aga tulemuseks suur heitumus? Või miks ei kajastu suure pingutuse tulemusel teenitud kasum pangakontol? Milliseid aruandeid peaks analüüsima või milliseid numbreid peaks omavahel liitma, lahutama või jagama, korrutama? Kas piisab bilansist või kasumiaruandest? Või on lahenduseks siiski kogu majandusaasta aruanne?
Segaduse põhjuseks on siinkohal tihti aga raamatupidamisega kaasanev vigur ehk tekkepõhisus. Viimane tähendab omakorda seda, et raamatupidamises kajastatakse kõik tulud ja kulud nende tekkimise, mitte aga raha liikumise hetkel. Ehk kui ostjale arve välja saadetud, kajastub see küll kenasti tuludes, aga mitte pangakontol. Sama on lugu kuludega. Kui tarnija esitab arve, kajastab raamatupidaja seda küll nii tasumisele kuuluva kohustusena ja kuluna, raha jääk pangontol jääb aga puutumata. Kui raha lõpuks ostjalt laekub või tasuma tarnijale, hakkavad muudatused lõpuks mõjutama ka pangakontot ehk rahavoogu.
„Eeltoodust tulenevalt ongi juhid tihti nõutud, et tööd on tehtud mõõtmatult aga pangakontol või kasumireal see kuidagi ei kajastu. Meie ülesandeks ongi leida tekkinud küsimustele vastused ning juurutada edasised praktikad sarnaste situatsioonide vältimiseks või varajaseks tuvastamiseks. Kas on võtmeküsimuseks toote või teenuse omahind, kulude tase tervikuna või käibekapitali juhtimine,“ ütleb Noorkikas, kes on enam kui 15 aastat tegelenud erinevate ettevõtete finantsalase nõustamisega.
Tihti võibki põhjuseks olla hüppeliselt kasvanud laekumata arvete maht ning senisest enam tuleb tegeleda võlglastega, sh parandada info kättesaadavust, vaadata üle senised klientidele antavad maksetingimused, tagada klientide piisav maksejõulisuse kontroll jne. Harv pole ka olukord, kus ettevõtted keskenduvad olulises osas investeerimisele ning tootmispotentsiaali suurendamisele aga teevad seda lühiajaliste vahendite arvelt (varade ja kohustuste tähtaegade lahknevus) ning piiravad seeläbi võimalusi edasiseks kasvuks.
„Tegelikkuses on ettevõtetel vaja finantstuge, mis kaardistab ära olemasoleva olukorra ja tekkepõhjused ning fikseerib trendid. Sealt hakkavad avanema edasised suuna ja tegevused, sest tihti ei tea ka ettevõtja kohe, kus täpne probleem asub. Teinekord alustame eelarve koostamisega, mõnikord omahinna arvutusega, kolmandal juhul detailse kulude analüüsiga,“ lisab finantsjuht lõpetuseks.
Kõige olulisem on mitte jätta finantside seotud teemasid jooksva tähelepanuta ning reageerida siis, kui on tõenäoliselt juba hilja. Seega tuleks pöörduda spetsialistide poole ning kaasata need oma igapäevasse tegevusse, enda jaoks vajalikus mahus ning sobivate kuludega. Siinkohal pakubki CFO Advisor võimalust luua minimaalsete kuludega enda käsutusse kogu finantsosakond, alustades raamatupidajast ning lõpetades finantsjuhiga, et kasvatada järgmiseks aastaaruande esitamise ajaks märkimisväärseslt ettevõtte väärtust.